|
ÜLDINFOT HAASLAVA VALLA KOHTA ASEND JA PIIRID
Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km², mis moodustab 3,6 % Tartumaast. Maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunal on 15 km ja laius 14 km. Valla halduskeskus asub Kurepalus. Kaugeim majapidamine jääb keskusest linnulennult 10 ja teid mööda 14 km kaugusele. Valla keskusest Tartu linna piirini on maanteed mööda 7 km, valla loodepiirist Tartu linna piirini aga alla 1 km. Muud lähimad linnad on Elva (linnulennult 27km), Põlva (32), Kallaste (42), Räpina (44), Jõgeva 54 km. Tallinn asub 200 km kaugusel.
Vald paikneb Tartu – Luhamaa ja Tartu – Räpina maanteede ning Tartu – Petseri raudtee vahelisel alal. Looduslikeks piirideks on Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi.
AJALOOLINE ARENG ja ASUSTUSJAOTUS
Valla territoorium kuulub Eesti iidsete asustusalade hulka. Püsiasustuse tekkimise tõendiks on kivikalmed ja muud muinasleiud. Haaslava vald kujunes välja XIX sajandil valdade tekkimise käigus. Järjepidevuse tõendiks on praegugi vallavalitsuse asumine 1897. a. ehitatud vallamajas. Valla vanematest küladest (Haaslava, Mõra, Päkste, Uniküla) on kirjalikke andmeid alates XIV sajandist.
Kuni 13.12.1997 kehtinud administratiiv-territoriaalse jaotuse järgi oli vallas 15 asulat (Aardla, Haaslava, Tõõraste, Lange, Igevere, Mõra, Kurepalu, Metsanurga, Koke, Kitseküla, Kriimani, Aadami, Uniküla, Ignase külad ja Roiu alevik). Alates 1. jaanuarist1998 on taastatud endised Aardlapalu, Alaküla, Kõivuküla, Paluküla ja Päkste külad.
Vallale nime andnud Haaslava mõisa on esmakordselt mainitud 1417.Mõisa peahoonet säilinud ei ole. Roiu alevik on rajatud Päkste küla Roiu ja Kolga talude maadele Nõukogude ajal (1946) sovhoosikeskusena.
LOODUS
Haaslava vald hõlmab osa Suur-Emajõe ürgorust koos lisaorgudega, Vooremäe moreenmõhnastiku ja Emajõe parempoolsete lisajõgede Savijõe ja Mõra jõe vesikonnad. Maastikurajooni järgi asub Haaslava vald Kagu-Eesti lavamaa kaguosas. Suurem osa vallast on pinnamoelt tasane, 40–70 m üle merepinna, mistõttu üle 120 m üle merepinna ulatuv Vooremägi paistab maastikupildis hästi välja ning on kaugelt nähtav. Valla lõunapoolne osa on mõhnastikuline.
Vooremäelt 2 km kagu suunas (Uniküla ja Kriimani küla piiril) asub looduskaitse all olev Kalevipoja künnivagu. Mullastikult valdav osa on hea põllutüübiline maa, keskmise boniteediga 37–43 hindepunkti.
Haaslava valla vooluveekogude valgala on üle 25 km² :
- Emajõgi (3,3 km pikkuselt)
- Mõra jõgi (ka Mõraoja) (8,5 km)
- Villemi oja (pikkus 5,0 km)
- Koke peakraav (4,0 km)
Järved ja veehoidlad pindalaga üle 5 ha:
- Aardla järv
- Kriimani järv
- Roiu veehoidla (Mõra jõel) 5,9 ha
- Kurepalu paisjärv (Mõra jõel) 12,4 ha
LOODUSKAITSE
Riikliku kaitse alla on võetud Kalevipoja künnivagu pindalaga 6,5 ha.
Muinsuskaitse
| |
Arheoloogiamälestised |
|
|
| Nr |
Asukoht (küla) |
Nimetus |
Kirjeldus |
| 1. |
Aardla |
Külakalmistu
Papa Kabel |
|
| 2. |
Haaslava |
Pelgupaik
Ekardimägi |
metsa servas
luha piiril |
| 3. |
Haaslava |
Külakalmistu
Kabelilohk |
puudesalu all |
| 4. |
Igevere |
Asulakoht I
(tiigiäärne) |
kahe laiguna |
| 5. |
Kõivuküla |
Asulakoht II
Ansi |
|
| 6. |
Kõivuküla |
Külakalmistu
Kabelimägi |
kõrgem koht, millel kasvab vana kask |
| 7. |
Roiu alevik |
Asulakoht |
Mõra jõe põhjakaldal 200x 80 m suurusel alal |
| 8. |
Roiu alevik |
Külakalmistu |
Roiu teeristist 400-450 m idakirdes künkal |
| 9. |
Koke |
Asulakoht |
100x70 m suurusel alal |
| 10.. |
Koke |
Ohverdamiskoht
Kiigeoru hiiesalu |
jalakatega kaetud ala |
| 11. |
Uniküla |
Külakalmistu I |
puudega kaetud künkal |
| 12. |
Uniküla |
Kivikalme
Kivestik |
|
| 13. |
Uniküla |
Külakalmistu II
Kirikumägi |
Võnnu-Reola tee lõunaküljel |
| 14. |
Uniküla |
Asulakoht |
Uniküla- Kriimani vahetee ja Mõrajõe vahel |
| |
Ajaloomälestised |
|
|
| 1. |
Aardla |
Taari talu kalmistu |
|
| 2. |
Ignase
Villemi talu park |
Mälestuskivi |
mälestuskivi Rootsi kroonprintsi poolt istutatud tamme tähistamiseks |
Maa
Maavarad
| Karjääri nimi |
Eraldise pind (ha) |
Nimetus |
Kaevandaja |
kaevandatud
tuh. m3 |
Jääkvarud tuh. m3 |
| Paluküla |
6,96 |
ehitusliiv |
Tartu Teedevalitsus |
1,4 |
482,2 |
| Vooremäe |
38,09 |
ehitusliiv |
AS Telver |
25,0 |
6220,0 |
| kokku: |
45,05 |
|
|
26,4 |
6702,2 |
| Tartumaa maavarade jääkvaru kokku 14929,8 tuh. m³ millest Haaslava vallas 45 % |
Põhja- ja pinnavesi
Valla territooriumil asuvad puurkaevud kuuluvad Tartu veekompleksi, millest võetakse ligikaudu 73 % maakonna valdade veest. Prognoositud ekspluatatsiooniline varu on 42,9 tuh. m³/d. Veekompleks on ülalt kaetud 5 – 30 m paksuste kvaternaarisetetega. Kaevude tootlikus on 0,4-10 l/s, kusjuures suurema tootlikkuse juures kaasneb kaevude liiva-andvus. Vesi on mõõdukalt kare kuni kare.
Mets
Valla metsadest on olulisemad Tartu linna haljasvööndisse jäävad suurimad metsamassiivid (Kurepalu ja Tuigo).
Riigimetsad kuuluvad Kastre metskonda – 1640 ha, eraomanduses on 1347 ha metsamaad .
Teedevõrk ja transport
Valla territooriumil on 100 km maanteid:
asfaltbetoonkattega teid 27,5 km
kruusakattega teed 72,5 km
Riigimaanteed:
| Tee nr |
Maantee nimetus |
Üldpikkus
km |
| 260 |
Vana-Kastre - Roiu |
10,5 |
| 262 |
Haaslava - Aadami - Uniküla |
12,5 |
| 263 |
Igevere - Vana-Kuuste |
2,7 |
| 264 |
Uniküla - Vastse-Kuuste |
2,1 |
| 265 |
Reola - Hammaste |
14,4 |
| 267 |
Melliste - Kriimani |
8,3 |
| 140 |
Tõrvandi - Roiu - Uniküla |
14,7 |
| 141 |
Haaslava - Vana-Kuuste |
10,2 |
| 142 |
Vana-Kuuste - Lootvina |
5,9 |
* Tartu – Petseri raudtee Reola raudteejaamaga Tõõraste külas
* Laevatatav jõgi on Emajõgi (valla piires 3,3 km pikkuselt), praegu sadamakohta pole.
* Lähedusse jääb Ülenurme lennuväli.
Haaslava valla rahvaarv 1854, seisuga 01.11.2009. a
|
